Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti seakasvatajate ühispöördumine: sektori allakäik jätkub jõudsalt
Eesti seakasvatajate ühispöördumine: sektori allakäik jätkub jõudsaltFoto: Erik ProzesSegi ei tohi ajada põhjust ja tagajärge - sigade import ei ole põhjus, vaid tagajärg, kirjutavad Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmide ja Atria Farmide esindajad, kelle hinnangul jätkub jõudsalt sealihasektori allakäik.
Täna otsustas valitsus seakatku nakatunud farmidele kahjude väljamaksmise
Sigade Aafrika katkuga seoses tekkinud kahjude hüvitamiseks on 6,3 miljonit eurot.
Summast 3,058 miljonit jagatakse kahjude hüvitamiseks seakasvatajatele, kelle sead katkupuhangu tõttu hukati. Sellest summast 656 476 eurot läheb veterinaar- ja toiduametile seakatku tõrjumise kulude katteks.
Ligi 3 miljonit eurot on reserveeritud taudi edasisele ohjamisele.
Loomatauditõrjega seotud kuludest hüvitab Euroopa Komisjon kuni 75%.
Eesti seakasvatuse potentsiaali hindamisel on esmatähtis jälgida põhikarja ehk emiste arvu dünaamikat. Selle aasta alguses oli Eestis ligikaudu 30 000 emist. Emiste arv langes aasta alguses üsna ootuspäraselt ca 5% ja mis arvestades halba turuolukorda oli ka sektori loomulik reaktsioon ning ei vajanuks riigi sekkumist.Kahjuks on peale 3. tsooni piirangute kehtima hakkamist põhikarja arvukus Eestis katastroofilise kiirusega langenud ja protsessi peatumist pole ette näha.Küsitluse ja hinnangute abil hindame emiste arvu arengut aasta lõpuks:Eesti Tõusigade Aretusühistu 14 600-lt 8000-leRakvere Farmid 10 500-lt – 8000-leAtria Farmid 3500, ei plaani vähendadaSeega väheneb järgmisel aastas Eestis põhikari 30%, mille tagajärjena realiseerime 250 000 nuumsiga Eestis vähem. Reaalne on see, kui möödunud aastal importisid erinevad firmad Eestisse kokku suurusjärgus 44,6% sealiha, siis järgmisel aastal on see number juba suurem ning ületab tootmist poole võrra.Tuleb aru saada, et eilne Eesti suurima sealihatöötleja HKScan Estonia (tütarfirma Rakvere Farmid) uudis, et nad impordivad neljandas kvartalis 10% elussigu enda toodangu jaoks, on praegust olukorda arvesse võttes arusaadav äriotsus. Ja selle valguses tuleb vaadata tagajärgi, mis viisid sellise otsuseni.Suurim tagajärg on sigade Aafrika katku levikul, mille tõttu on paljud Eesti seafarmid sattunud katkutõrje piirangute 3. tsooni, mis omakorda seab väga ranged kriteeriumid, kuidas sealiha võib töödelda, et seda saaks müüa ja eksportida. Reaalsus on sigade Aafrika katku varjus see, et Eestis on elussigade pakkumine märkimisväärselt vähenenud ning see kõik päädib üks hetk katastroofiga. Igaüks peaks aru saama, et ka rasketel aegadel tuleb elus püsida ning selleks tuleb oma turupositsioone hoida. Sellega säilitatakse ka töökohad.Selle asemel, et populistlike ja ebaprofessionaalsete väljaütlemistega suurendada Eesti sealihasektori kahju, tuleks hakata mõtlema reaalsetele meetmetele ja nende elluviimisele, sest kaalul on mitte ainult toodangu vähenemine vaid ka töökohad nii farmides, tapamajades, lihalõikustes ja lihatööstuses.Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid moodustavad 95% Eesti seakasvatusest.Alla kirjutanud:Urmas Laht, Eesti Tõusigade AretusühistuTeet Soorm, Rakvere FarmidOlle Horm, Atria FarmidMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.